Minu nimi on Jessica Elisabeth Luik.

…

See on Sinu lugu. Olen siin selleks, et seda jäädvustada.

Fotorännaku ilu peegeldub sinust enesest.

Üks pilt räägib rohkem kui 1000 sõna.

Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

Foto sees peitub tohutu jõud ning sügav sisemine väärtus.

♥ Kaamera on minu südame päästikuks, sest ainult süda täheldab intiimseid hetki armastajate vahel. ♥

Hetke paitus. Fotol jäädvustub midagi niivõrd habrast ja erakordset!

Perealbumi väärtus tõuseb ajapikku.

Tundeküllaste hetkede täheldamine ei defineeri ainult minu stiili fotograafina, see mõjutab otseselt ka minu isiklikku elu.

Piltide lahti mõtestamine on justkui muinasjutuliste mõistatuste lahendamine, milles iga lahendatud kild viib labürindis edasi saladuse avastamise ja selle tähenduse mõistmise suunas.

Selle varanduse vaste, mida kangelane muinasjutus otsib, on inimene ise.

See mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb…

Roos kaunis välja näeb,

ent meie meel teda lõhna pärast kaunimaks peab veel.

Ent väike on meil välimusest rõõm,

kui lill meid hõrgu hõnguga ei hurma,

ta närtsib unustuses.

Umbrohi on samuti lill, kunagi sa ehk veendud selles.

– Shakespeare

Roos on mulle nii armas, sest ma olen teda kastnud.

Nende kaunite hetkede jagamine kellegagi on hindamatu.

Mõistsin, et fotograafiast võib kujuneda minu elukutse – soovin enda elu sellele pühendada.

See oli hetkelisest äratundmisest pungil ihaldus täita enda elu nende eriliste hetkedega.